Eesti keel

Kenneth Engblom sündis 1948. aastal Stockholmis. Ôppis Idun Lovéni kunstikoolis Stockholmis, Erik Gyllensvärdi talvekodus Teneriffal ja Sigfrid Grimma kunstikoolis Huddinges.Veetis 25 loomingulist aastat Teneriffa saarel. Pöördus tagasi Rootsi 1991.a., kus seejärel on korraldanud personaalnäitusi Galeriis Tersaeus Stockholmis, Sigtuna kultuurikeskuses, Galeriis Kraftverket Mjölbys jm. Aastatel 1995 kuni 2002 oli tal püsinäitus Stockholmi rahvusvahelise lennujaama Arlanda VIP saalides. Viimastest isiknäitustest vôib nimetada näitust 2002.a.kevadel Hispaanias, Pamplonas Galeriis Ormolú ja sama aasta sügisel Tallinnas Kastellaanimaja Galeriis. Kenneth on samuti osalenud mitmetel ühisnäitustel, millest tähtsaimana peaks nimetama Sügissalongi Väsby kunstihoones Rootsis. Tema looming on leidnud koha Rootsi ühiskondlikes hoonetes nagu mitmed haiglad, kogudusehooned, pangad ning paljudes äriettevôtetes nagu näiteks SHL Medical AB, Skandia-if, Skanska, Statoil, Trygg-Hansa, Polaroid jt. Engblomi töid leidub ka mitmetes eesti erakogudes ja kaubamajas WW Passaaz Tallinnas.

žüriinäitused Rootsis: Landskrona Konsthall, Sügissalong ja kevadsalong Väsby Konsthall 2002, 2003, 2005; Sigtuna muuseum, Sigtuna kultuuriühingu kevad/sügissalong 2003, 2004, 2006. Sigtuna kultuurikeskus jõulusalong -98, kevadsalong -96, -97, 2000.

Isiknäitused Rootsis: Galerii Tersaeus, Stockholm -95, -97, -99, -2001, 2004. Sigtuna kultuurikeskus -99; Galerii Kraftverket, Mjölby -99; Galerii Silverblomman, Märsta -95; Ansgarsliden, Sigtuna -95; Märsta kirik -98; VIP-saal, Arlanda lennujaam -95, -96, -97, -98, -99, 2000, 2001, Proarte Stockholm 2005.

Ühisnäitused Rootsis: Rootsi Kunstnike Liit , 30. aastapäeva juubelinäitus, Eksjö Stockholm ja Göteborg 2005; 1000 meetrit kunsti, Huddinge -99, 2000, 2001; Kunstipäev Skänninges -96, -97, -98, -99, 2000; Galerii Tersaeus, jõulusalong -95; Roslageni kevadsalong, Rimbo -94.

Ühisnäitused Italiaas: Rootsi Kunstnike Liidu liikmete ühisnäitus, Urbino, Borgo Pace, Region Marche

Retsensioonid:

Mats Õun kirjutab Postimehes: Tartu Ülikooli ajaloomuuseum 2001.

Külmalainet taunides. Tartu Ülikoolimuuseumi ruumides möödunud nädalal avatud rootsi kunstniku Kenneth Engblomi näitus teeb vaataja esimese hooga nõutuks. Teise hooga aga mitte.

Rootsi aeg ajaloomuuseumis. Kenneth Engblomi maalinaäitus Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis. Kenneth Engblom sündis 1948.aastal Stockholmis. Õppis Idun Lovéni kunstikoolis Stockholmis, Erik Gyllensvärdi talvekodus Tenerifel ja Sigfrid Grimma kunstikoolis Huddinges. Veetnud 25 loominguaastat Tenerife sarel, pöördus ta 1991. aastal tagasi Rootsi, kus on jõudnud korraldada mitu personaalnäitust. Alates 1995. aastast on tal püsinüitus Stockholmi rahvusvahelise lennujaama VIP-saalides. Samuti on Engblom osalenud mitmetel ühisnäitustel. Tema töid vöib leida kirikutes, haiglates ja paljudes ettevõtetes (näiteks Riksbanken, SHL medical AB, Skandia-if, Skanska, Statoil, Trygg-Hansa, Polaroid). Tartus jääb Kenneth Engblomi näitus avatuks 28. veebruarini.

Nüüdisaegsele eesti kunstile omase kontseptualistliku ragina või tehniliste nippide tulevärgi asemel on Kenneth Engblomi maalid rajatud lihtsatele ja igikestvatele kunstiväärtustele .

Samavõrra kui valgesse saali riputatud näitusepildid, üllatas vaatajaid ka küpses eas kunstnik ise, pöördudes väljapaneku avamisele saabunute poole eestikeelse avakõnega.

Aastaid soojadel maadel veetnud Kenneth Engblomi maalide koloriit on soe ja mahe.

Mitmed tööd sunnivad arvama, et autor pole ükskõikne 20. sajandi ühe tuntuima Austria Gustave Klimti loomingu suhtes.

Seda siiski määral, mis jätab piisavalt ruumi ka Engblomi enda loojanatuurile.

Valdavalt väikeseformaadiliste maalide temaatikaks on architektuursed motiivid, portreed ja vaikelud.

Mitmel pildil on jäävustatud architektuuriajaloo ühe omanäolisima meistri Gaudi lainetavate fassaadidega hooneid.

Oma paljudest sümpaatiatest nimetab Engblom teisegi arhitekti - Hundertwasseri, kes on endale samavõrra nime teinud kujutava kunstnikuna.

Engblomi portreede juures võlub vaatajat meisterlik ja silmatorkavalt vaba vormikäsitus. Kohati groteski kalduvate tööde hulgas on üsna mitu sellist, mis tõusevad kõrgemale portreezanri tavapärastest sentimentaalsetest väärtustest.

Sel tasemel tulemuste võtmeks peab Engblom ise aastaid kestnud põhjalikku tööd natuuriga. Samas tunnistab ta, et kõige alus on hea joonistamisoskus - selleta pole mõeldav loominguline vabadus ja elegnante kergus.

Internetikontaktidest alguse saanud näituse Eestisse vahendanud kunstik Markus Kasemaa oli rootsi kunstnikust rääkides napisõnaline.

Teavet Engblomi saavutuste ja elukäigu kohta saab huviline ka autori koduleheküljelt www.engblom.com.

Valik kunstniku loomingust on talletatud CDdele, mida näituselt väga soodsa hinnaga (30 krooni) ka osta saab.

Muheda värvimeeleoluga näitus on kui tulnukas teisest tähesüsteemist. Eks see tegelikult nii olegi. Neist suhteliselt tagasihoidlikest piltidest kiirgab leebet tegemislusti ja rahulikku elurõõmu, mis siinmail üha tavatum.

Teeb kadedaks. Heas mõttes.